Kasutatavus veebis (ITSPEA12. nädal)

Veeb on koht, millega inimesed puutuvad kokku kõige tihedamini, vahet pole, mis seadet kasutades. Seetõttu on eriti oluline veebi kasutatavus, et kasutajal oleks võimalikult meeldiv ning lihtne hakkama saada isegi, kui viimasest kasutusest on möödas pikk aeg.

Kuna veebis on esikohal info leidmine ning jagamine, siis just kõige tähtsam osa kasutaja vaatest ongi informatsiooni võimalikult lihtsalt leidmine. Tänu sellele on see aspekt veebist kasutatavuse poole pealt effektiivselt lahendatud ning üsnagi kasutaja sõbralik.

Info leidmine algab brauserist. Populaarseimad otsingumootorid on sarnaselt lahendatud, seda avades ei ole kasutaja visuaalselt üle koormatud kõiksugu erinevate võimalustega, vaid on lihtne disain, mille keskmeks on kast, kuhu kirjutada otsitav info. Võttes näiteks Google'i esilehekülje, millel on suurelt logo, selle all on otsingu lahter ning selle all on mõned enim kasutatud leheküljed lihtsaks ligipääsuks.

Peale otsimist, kuvatakse õige sarnasem otsitule tulemuste seas esimesena ning vähem sarnasem kaugemal. Lisaks on võimalik otsingu tulemusi filtreerida selle järgi, mis ajal see üles pandi või siis tüübi järgi, et kas see on video, pilt või tekst.

Kui inimene teeb otsimisel mõne kirjavea, siis ei ole ta kohe karistatud, vaid talle näidatakse viga ning otsitakse korrektset tulemust. Kui siiski soovitakse otsida teksti, mis sisaldab just sellist kirjaviga, siis selle jaoks on pakutud ka variant, mida tuleb vajutada. Selle jaoks on juba pädevamatele inimestele antud võimalus kasutada ka jutumärkide vahele kirjutamist. Vähese vajaduse tõttu pole sellist võimalust esile tõstetud, kuid see siiski eksisteerib, et pakkuda effektiivset otsimist. Google pakub lisaks sellele veel palju teisi sümboleid (Pakutud võimalusi saab uurida siit), mida kasutada, et leida just see mida otsitakse.

Teisest küljest on veebis suur probleem turvalisus. Liiga lihtne on kogenematutel inimestel sattuda mõne pettuse ohvriks. Erinevad hoiatused, mis kasutaja ette hüppavad ning ütlevad, et nad on rünnaku all ning selle vältimiseks on vajalik kiiresti alla laadida mingisugune programm. Selliseid hüpikreklaame saab küll vältida lisanditega nagu ad-blocker, kuid see nõuab siiski kasutaja enda poolset tegevust, millest ei pruugi teadlik olla keegi, kes seikle veebis igapäevaselt. Lisaks blokivad need ära ka reklaamid, millest teenivad raha näiteks internetis videoid loovad meelelahutajad.

See tähendaks siis, et igasugustele otsingumootoritele, mis lubavad inimestel kasutada veebi, peaks olema juba sisse ehitatud võimalus hüpikreklaamide blokeerimiseks, mis spetsiaalselt kontrollib, kas sellel reklaamil viidatud lehekülg oli nende andmebaasis märgitud pettusena või mitte.

Peale selle käib turvalisuse alla ka piraatlus, mida on väga lihtne teha kõigil, kellel on ligipääs internetile. Sealne teekond võib viia nii väga suure trahvini või siis viiruseni oma seadmes. Enda ohutuse tagamiseks on küll võimalusi, kuid kui võtta arvesse tehnoloogiaga mitte nii mina-peal olevaid inimesi, siis õnnetused on lihtsad tulema.

Kõiksugune veebi tumedam pool, mille all siis mõelda pettuseid ja viiruseid, võib muuta inimesele interneti kasutamise kogemuse väga ebameeldivaks kogemuseks ning neid hirmutada.