Kuidas saada häkkeriks? (ITSPEA - 10. nädal)

Üsnagi kindlalt võib öelda, et iga programmeerimist tõsiselt võtva inimese unistus on saada häkkeriks. Juhul, kui see isegi nii pole, siis tõenäoliselt ennast pidevalt arendades on selleks saamine siiski paratamatus, sest häkkerit võiks mõneti nimetada eriala tipuks.

Oma teoses "Kuidas saada häkkeriks" (Hacker-HOWTO) annab Eric Steven Raymond lugejale põhjaliku ülevaate just sellest, et kuidas saada oskuslikuks häkkeriks. Õpetust alustab ta seletusega mis on häkker ning lõpetab ajaloolise ülevaatega häkkmisest. Tekst on kirjutatud piisavalt lihtsalt ning arusaadavalt, et see võib huvi pakkuda ka inimesele, kes ei erialaga tegelemisest nii huvitatud ei ole.

Ilma autori tausta uurimata oli lugedes juba selgelt aru saada, et teksti on kirjutanud oma ala asjatundja, kes võtab oma eriala vägagi tõsiselt ning mõistab häkkeri olemust fundamentaalsel tasandil. Tema huvi näitab kirjutatu entusiastlikkus, mis avaldub näidetest, mille autor on võtnud oma pikaajalisest kokkupuutest arvutite ja programmeerimisega ning oma õpitust, mida on ta teada saanud läbi aastate pikkuse katsetamise. Lisaks näitab tema kompetentsust teksti konkreetne järjekord, alustades olulisimast ning lõpetades kõige vähem olulisemaga.

Õpetuse alguses on esimese asjana  Raymond välja toonud selgesõnaliselt, keda üldse häkkeriteks arvatakse. See on minu arvamusel kõige olulisem osa kogu õpetuse juures ja seda põhjusel, et ilma pikema lugemiseta saab lugeja selge visiooni sellest, kes häkker tegelikkuses on. Kuna ühiskonnas on sõna häkker saanud endale tugeva negatiivse varjundi, siis peale peatükki "What Is a Hacker" peaks olema ümber lükatud kõik valearvamused, mis inimestel võis olla enne lugema hakkamist.

Punkt, mille leidsin ka enese jaosk väga valjalikuks ning milllest leidsin ka tugeva seose oma isiklikkude saavutuste juures oli õige mentaliteedi leidmine. See, et mõtlemine, vahet pole millest, mõjutab tugevalt inimese suhtumist ning seeläbi ka saavutusi, tuleb välja kõiksugu tegevuste juures, kui võrrelda inimesi, kes seda naudivad ning kes mitte.
Konkreetne näide on minu enese kogemusest kaitseväega, kus ma juba esimesel päeval otsustasin, et kuna ma juba siin olen, siis võtan seda hetke oma elust tõsiselt, et mitte lasta sellel aastal raisku minna. Kogu sõduri baaskursuse aja olin mina motiveeritud jooksma, hüppama, kargama ning tegema mida iganes, et saada kätte see kogemus, mida kaitsevägi pakub, ning selle esimese perioodi lõpuks, kui võrdlesin ennast oma kaasvõitlejatega, nägin selget erinevust meie motivatsioonis. Nähes enda füüsilist arengut, tõstis see minu motivatsiooni edasi pürgida kõrgemale, kui kunagi varem, ning nendel kaasvõitlejatel, kes millestki väga ei hoolinud, oli vastupidiselt motivatsioon langenud vägagi madalale.

Huvitav aspekt, mille on Raymond esile tõstnud, kuid millest tavapäraselt ülevaadatakse, on stiil. Selle all toob ta välja, et ennast tuleks harida mitmel erineval alal. See aitab laiendada maailmavaadet, muudab inimese suhtumist õppimisse ning loob inimesest endast parema pildi teiste silmades. Tegeledes mitmete erinevate hobidega ning olles oskuslik milleski, mis ei ole otseselt koodiga seotud, on võimalik saada ootamatuid tutvusi, mis võivad tõsta poodiumil (kujutades, et häkker seisab selle poodiumi tipus) mitmeid astmeid kõrgemale. Tutvused toovad tihti võimalusi teha midagi, mis oleks varasemalt olnud võimatu, saada töökohti, millele poleks tõenäoliselt ennist saanud. 
Selle väite toetuseks võib tuua üsnagi lihtsa näite YouTube'i keskkonnast. Kanal nimega "Yes Theory" kasutab tihti ära oma tutvuskonda reisidel, et saada paikadesse, kuhu muidu poleks saanud, ning et teha midagi, mida varasemalt pole teinud. Videos "Artificial Intelligence Controls Our Lives for 72hrs" said nad võimaluse kohtuda Lõuna-Dakota osariigi kuberneriga vaid tänu sellele, et neil oli tuttav, kes lõi AI, mis kontrollis nende reisi. Lisaks on neil selline tuttav põhjusel, et nad pidevalt lähevad oma mugavustsoonist välja ning ütlevad jah kõikidele võimalustele, mis elu pakub.

Kokkuvõtteks on Eric Steven Raymond pannud selle teose loomisele väga palju aega ning loonud seeläbi õpteuse, mida võiks mõnes mõttes lugeda ka definitsiooniks sõnale häkker. Selle lugemine on kindlasti kasulik ka juba oskuslikele programmeerijatele ning eriti kasulik kellelegi, kes kaalub sellise erialaga tegelemist tulevikus, andes neile sügava arusaama sellest, mida häkkeriks saamiseks üldse vaja läheb.