Mineviku ennustused tulevikust (ITSPEA - 4. nädal)

Eesti infoühsikonna arengukava 2020 teises peatükis, mis pärineb 2012. aastast, avaldatakse visioone 2020 aasta Eesti kohta.
Selles ajaveebi artiklis kirjutan kahe punkti kohta, mis on nendest kõige enam ning mis kõige vähem realiseerunud.

Kõige enam realiseerunud

"Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad." [2]

Tänapäeval on väga paljuledele võimalustele ligipääs läbi interneti. Kõike on võimalik osta kodust lahkumata, nii toitu, transporti ning palju erinevaid meelelahutus teenuseid. Näiteks on selleks olemas teenusepakkujad nagu Amazon, Bolt, Starship. Google'isse sisse trükkides mõned märksõnad võib leida pea kõikidele soovidele vasted.

Kontaktivaba teenuste arenemisele on eriti palju tempot juurde lisanud koroona esinemine maailmalaval, mis sundis inimesi hoiduma teistest eemale ning leidma uusi lahendusi, kuidas kliente rahuldada. Näiteks on Eestis tuntud robot kulleri teenusele, Starship, lisaks hakanud oma roboteid arendama Amazon, Kiwibot, Alibaba ning paljud väiksed alustavad ettevõtted. 

Samuti on õpilased läinud üle e-õppele, mis on viinud rohkem õppematerjali internetti ning pannud inimesi rohkem kasutama programme nagu Zoom, Google Meet ning Discord. Viimaseid mainitud programme kasutavad ka mitmed tööandjad tööliste intervjueerimiseks ning konverentside pidamiseks.

Koroona mõju internetist otsitud teenustele [1]

Kõige vähem realiseerunud

"Eestist on saanud maailmas tuntud mõttekeskus, kus toimub hoogne ja mitmekesine arutelu infoühiskonna olemuse ja tuleviku üle ning selle mõju kohta igapäevaelule ja eri elualadele. Eesti on hinnatud globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel, seistes hea selle eest, et samaaegselt oleks tagatud infoühiskonna kolm olulist sammast – info vaba liikumine, turvalisus ja privaatsus." [2]

Eesti on küll tehnoloogiliselt väga arenenud pakkudes näiteks võimalust ligipääseda kõiksugu isiklikele andmetele kasutades mobiil-ID'd, kuid esmalt tuleb eesmärgiks võtta, et jõuda Euroopas innovaatilisusega esimesele kohale.
Hetke seisuga on Eesti innovaatilisus väga tugev ning alates aastast 2018 väga suures tõusus olnud, kuid üldise seisuga seisab Euroopas 13. kohal ning GII (Global Innovation Index) kohaselt 132 riigist 21. kohal. Maailmas on innovatsiooni liidriteks Šveits, Rootsi ning USA. [3] [4]

Allikad

[1] J.-M. Bellaiche, Impact of Coronavirus on eCommerce: Consumers Settle Into Quarantine. 25.03.2020. [Online] https://contentsquare.com/blog/impact-of-coronavirus-on-ecommerce-consumers-settle-into-quarantine/ (26.09.2021)

[2] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti infoühiskonna arengukava 2020. [Online] https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf (26.09.2021)

[3] European Innovation Scoreboard 2021, 28.06.2021. [Online] https://ec.europa.eu/docsroom/documents/46013 (26.09.2021)

[4] Global Innovation Index 2021. [Online] https://www.wipo.int/edocs/pubdocs/en/wipo_pub_gii_2021/ee.pdf (26.09.2021)