Enne veebi (ITSPEA - 2. nädal)

UUENCODE

UUENCODE'i (Unix-to-Unix encoding) kasutati ajal enne WWW'd meilide saatmiseks ning samuti ka foorumi postitustes. Esialgselt oli see mõeldud Unix'i süsteemidele, millest ka selline nimi. [1]

Kuna meilid tohtisid sisaldada ainult ASCII teksti, siis pidi teksti või pildi enne selle ära saatmist ära kodeerima ning samuti pidi teine osapool, kellele sõnum suunatud oli, selle taas dekodeerima. Sellist kodeerimist/dekodeerimist UUENCODE võimaldaski. Dekodeerimise muutis ebavajalikuks MIME standard, mis lubas inimestel lisanda meilile manuseid. [2]

Tänapäeval pole suuresti UUENCODE'i vaja, sest enamus uuemad süsteeemid on üle läinud Unicode'i standardile, seda kasutavad vaid vanemad süsteemid ning entusiastid. Samas pole ASCII teksti veel täielikult kadunud ning näiteks toetab siiski veel Python teksti sellesse kodeerimist kasutades UUENCODE'i. [2][3]

Kui poleks kasutusele võetud mingisugust uuemat süsteemi kirjutamiseks, siis oleks seesamunegi blogi täis erinevaid kodeeritud tähti, millest ei saaks enne aru, kui lasta mõnel programmil see tekst dekodeerida.

Hüperlink

Osa internetist, mis pole tänasepäevani muutunud, on hüperlinkide kasutamine. Enne veebi tulekut kasutati hüperlinke, et ühendada üht informatsiooni teise külge, see fakt pole siiani muutunud, kuid sellele on lisandunud internetist "otsimise" võimalus. 

Steven J. Vaughan-Nichols kirjeldab veebi eelset aega sellisena, et iga fail ning dokument oli omaette saar, mida ühendati siis omavahel hüperlinkidega. Selline kirjeldus tekitab tunde, et internet enne veebi oli justkui labürint, kuhu võis ära eksida, leidmata endale vajalikku. [4]

Iseenesest selline labürint pole midagi uudset ka tänapäeval, kuid ilma tupikuteta, kust edasi enam ei pääse. Näiteks YouTube'i kasutades viib üks video teiseni ning see järgmiseni ja lõpuks oled sattunud kuskile sügavusse, kust leiad midagi, ilma milleta oleks olnud tõenäoliselt parem elada. Samamoodi on vikipeedia leheküljed hüperlinke täis, et anda inimesele konteksti mingisugusest asjast ilma, et peaks ise teemast kõrvale kalduma ning selle kohta pika teksti kirjutama.

Allikad

[1] A. Rahul, Uuencode (Uuencode/Uudecode), juuni 2021. [Online] https://www.techtarget.com/searchnetworking/definition/Uuencode (11.09.2021)

[2] Website Builders, How Does Uuencode Work To Encode And Decode Binary Files? Find Out, 2017-2019. [Online] https://websitebuilders.com/how-to/glossary/uuencode/#:~:text=While%20Uuencode%20is%20still%20a,of%20binary%20files%20much%20simpler. (11.09.2021)

[3] Unicode, Inc. Unicode characters — A Global Standard to Support ALL the World’s Languages, 2021 [Online] https://home.unicode.org/basic-info/overview/ (11.09.2021)

[4] Steven J. Vaughan-Nichols. Before the Web: the Internet in 1991, aprill 17 2021. [Online] https://www.zdnet.com/article/before-the-web-the-internet-in-1991/ (11.09.2021)