Professionaal vs käsitööline (ITSPEA 8. nädal)

Kui tahta teada, mis on see omadus, mis eristab kõige rohkem professionaali ning käsitöölist, siis tuleks kõigepealt mõlemad ära defineerida.

Eesti Keele Instituudi lehekülje kn.eki.ee kohased definitsioonid

Professionaal	Käsitööline
Elukutseliselt mingil alal tegutseja Oma ala meister väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik vilunud ning osav käsi- v. oskustööline, kellel oli hrl. oma töökoda kõrgeima kvalifikatsiooniga käsitööline (üldisemalt:) omal alal kõrgtaseme saavutanud isik	Mingi käsitööga kutseliselt teeglev Omapoolse loovuseta töötegija mingil alal

Mõlemad, nii professionaal kui ka käsitööline, on definitsiooni järgi alal elukutseliselt tegelevad isikud, kuid professionaal, erinevalt sama ala käsitöölisest, on oma töös pädevam.
Professionaal, erinevalt käsitöölisest, kasutab oma teadmisi ära, et luua midagi uudset. Käsitööline võib küll oma tööd teha hästi ning effektiivselt, kuid ei ole massist erinev. 

Kui on soov pääseda välja käsitöölise kategooriast, siis tuleks leida oma stiil, kuidas töötada. Sõna stiil ei kehti kõigest kunstile, vaid võib kasutada mistahes erialal. Programmeerimises võiks nimetada stiiliks näiteks koodi paigutust, ülesannete lahendamise effektiivsust ning muidugi ka lahendusvalikut, mis võib suurtemates projektides väga palju mõjutada lõpptoodangut. 

Igasugune töö nõuab loomingulisust ning see ongi see miski, mistõttu on minu arvates oma isiklik stiil professionaalsuse kõige olulisem osa. Stiili leidmine ei tähenda muidugi kohe, et inimene on tingimata professionaal, aga sellegipoolest näitab, et eriala on omistatud (ingl. make something one's own) ning erialase professionaalsuse saavutamine pole enam kaugel, sest juba oma stiili leidmisega on pääsetud välja käsitöölise kategooriast ning ollakse midagi vahepealset. Sealt edasi on professionaaliks saamisel vaja vaid viimased lihvid, et muuta oma töö võimalikult effektiivseks ning saavutada tipptasemel pädevus.

Tüüpiliselt oodatakse professionaalidelt ka normide järgi käitumist, mis on igal erialal erinevad. 
Näiteks oodatakse mõnelt firma esindusmehel viisakat käitumist ning riietumist.
See on selgelt selle inimese üks väga vajalik tööaspekt ning kui ta ei käituks vastavalt standardile, siis viiks ta publiku arvamuse firmalt alla, järelikult ei oleks ta enam effektiivne ning seetõttu ka professionaalne.

Samas näiteks professionaalsele sportlasele nii rangeid piire pole loodud, kuid siiski peab ta hoidma oma head mainet, sest tema sissetulek sõltub sellest, missugust tähelepanu ta endaga töötavatele inimestele toob.Teisest küljest võib küll mõelda, et käitudes ei kaota sportlane oma füüsilisi võimeid ja oma tehnikaid, kuid tema töökäik nõuab siiski normide järgi käitumist,  sest muidu kaotatakse võimaluse töötada erinevate sponsoritega. Sport on siiski pigem meelelahutus äri.
Kui isegi suudetakse luua näiteks vangidest jalgpalli meeskond ning minna nendega maailma turniirile, siis sellel juhul pigem nimetaksin professionaaliks seda inimest, kes sellise teoga hakkama sai, mitte vange, sest nende taust muudab olukorra siiski keerulisemaks, kui see olema peaks.

Kõiksugu normide järgi käitumised kehtivad eelkõige inimestele, kes on suurema jälgimise all ning kelle käitumine mõjutab nende töökäiku rohkelt.

Kui nüüd mõelda inimestele, kes ei vaja nn professionaalset käitumist, ongi näiteks programmeerijad. Eetiline käitumine annab kindlasti väga suure boonuse, sest palkamisel siiski uuritakse inimeste tausta, kuid kuna tegutsetakse pigem tagataustal, siis ei mõjuta nende käitumine firma käiku nii palju.
Samuti võib mõelda kuritegevuse poole pöördunud häkkeritest kui professionaalidest. Nad kasutavad küll oma oskusi väga halbadel eesmärkidel, kuid siiski ei saa eitada seda, et nad valdavad oma ala vägagi hästi. 

Sellest võib järeldada, et käitumiselt võib professionaalne olla iga inimene olemata professionaal ning ka vastupidi, inimene võib olla vägagi ebaprofessionaalne professionaal.