The Case For Copyright Reform (ITSPEA - 6. nädal)

Christian Engström'i ning Rick Falkvinge raamatus "The Case For Copyright Reform" on kirjeldatud autoriõiguse probleeme ning pakutud omapoolsed lahendused, mis muudaksid tavainimestele teiste tööde kasutamise lihtsamaks.

"MORAL RIGHTS UNCHANGED"

Esiteks on mainitud, et peale autoriõiguste reformimist ei muutuks moraalsed õigused. See tähendab, et inimesed ei tohi omistada teiste inimeste töid ning peavad viitama idee omanikule.
See mängib olulist rolli järgnevalt mainitud muudatustes, kuid minu arvates ei õigusta neid siiski täielikult (Näiteid toon järgmises punktis)

"FREE NON-COMMERCIAL SHARING"

Autorite arvates, peaks olema lubatud töid jagada teistega, kui seda ei tehta raha saamise eesmärgil. Neid töid kasutades tuleb eelmise punkti kohaselt viidata õiguslikule autorile, kuid puuduvad piirangud jagamisele. Välja on toodud näide, et kunagi oli tavainimestel lubatud kopeerida teiste inimeste tekste ning neid oma sõpradele anda, kuid tehnoloogia arenedes see võimalus kadus, sest tekkisid effektiivsemad meetodid tööde paljundamiseks (nt printerid). Nüüd soovitakse seda aga taastada ning lubada inimestele taas selline jagamine.

See punkt on aga miski, mis tekitab kõige suuremaid probleeme. Autoritelt kaob igasugune tulu, sest nende tööd levivad suurtes kogustes ilma igasuguse maksmuseta inimeselt inimesele ning kuna järgneva punkti kohaselt tahetakse ka ära kaotada DRM (Digital Rights Management), siis puudub igasugune võimalus tööde kasutamist jälgida.

Nii nagu ma sellest aru saan, siis oleks seeläbi ka igasuguste programmide kasutamine tavainimeste jaoks tasuta seni, kuni nad selle kasutamise eest raha ei saa. See aga toob väga suure tulu kadu firmadele, kes programmi lõid, sest esimene inimene võib programmi küll osta, aga temal on sealt edasi võimalus teistele see edasi saata (piraatlus). See näeb sama välja, kui keegi ostaks endale arvuti, kuidagi võluväel kopeeriks selle ilma igasuguse maksmuseta ning annab koopia enda sõbrale, jättes orginaali endale.

Eelnevalt on raamatus mainitud, et raamatukogude loomisel kardeti ka neid põhjusel, et röövivad autoritelt tulu, kuid tõestati vastupidist. See aga ei ole sobiv võrdlus internetiga, sest raamatukogus, erinevalt internetist, ringleb inimeselt inimesele vaid üks raamat, mida ei saa mitmekesi korraga lugeda. Internet aga annab võimaluse kasutada kahte klaviatuuri kombinatsiooni (CTRL + C, CTRL + V) ning saata koopia ühest elemendist mitmele inimesele korraga.

"20 YEARS OF COMMERCIAL MONOPOLY"

Kõikidest punktidest tundub see punkt kõige mõistlikum. Piirates õiguste tähtaja hetkeselt ebarealistlikult 70 aastat peale autori surma 20 aastale peale projekti avalikustamist, paneb see ühiskonna kiiremini arenema, sest tekib võimalus arendada teiste inimeste töid ning luua midagi paremat, kui juba olemas olev.
Hetkel tarbel olev 70 aastat peale autori surma on tingitud Disney võitlusest omada ainuõigust Walt Disney loodud karrakteritele. See tähtaeg kukub aastal 2024, peale mida on teoreetilisel kõik need tegelased avalikkuse kasutada. Samas jäävad tegelased endiselt kaitstuks Disney kaubamärgi all. [1]

"REGISTRATION AFTER 5 YEARS"

Vältimaks ebavajalikke autoriõigusi, on välja pakutud, et peale esialgset avalikustamist kehtiks automaatselt loodud autoriõigus viis aastat ning kui autor soovib seda pikendada, siis peab peale tähtaja kukkumist oma teose tegistreerima.
Mõte on siinkohal väga hea ning annab autorile ka võimaluse raha teenida. Peale viit aastat, kui toodang pole veel ära unustatud, on see võimalik registreerida ning omada endiselt ainuõigust. 
Selleks, et idee tõhusalt toimiks, tuleks koondada kõik registreeritud tööde andmed ühte keskkonda, et teiste töid kasutades oleks lihtne aru saada, kas see on kaitstud või mitte.

"FREE SAMPLING"

Selle punkti kohaselt tuleks sätestada mingisugused piirangud erinevate teoste kopeerimisele, mis on lubatud ilma, et tekiks legaalseid probleeme.
Aastal 2019 sattus Ed Sheeran kohtuprotsessi, milles süüdistati teda laulu "Let's get it on" bassi liini ning akordide kasutamises oma enda laulus. Väideti, et mitte kunagi pole kasutatud sellist akordi järgnevust vastavas tempos, mis aga on vale, sest sama akordijärgnevust kasutas oma muusikas Bach (Lobt Gott, ihr Christen allzugleich). Akordijärgnevused on miski, mida ei tohiks keegi saada omada, selle loogika läbi saaksid kõik jazz muusikud üksteiselt raha nõuda. (Adam Neely toob enda videos veel palju huvitavaid näited)

Allikad

[1] T. B. Lee, Mickey Mouse will be public domain soon—here’s what that means. 01.01.2019. [Online] https://arstechnica.com/tech-policy/2019/01/a-whole-years-worth-of-works-just-fell-into-the-public-domain/ (10.10.2021)